KRN – KOHTRASKUSNÖÖR on Saarevõrk OÜ-s väljatöötatud uudne lahendus pliid sisaldava tavalise raskusnööri asendamiseks ja kalavõrgu püügiomaduste parandamiseks. KRN-ga tootes on tavalise tinanööri sisse kootud tinakett asendatud teatud vahemaa tagant individuaalsete pliivabade raskuselementidega, mis viivad võrgu põhja, kuid jätavad raskuselementide vahelise lina paremini „mängima“. Vanasti kasutati alumise võrgunööri külge seotud rõngaid, kive ja muid raskusi. Uues nööris on sama põhimõte, kuid kuna raskused on nööri sees, siis ei takerdu need nii kergesti võrgulinasse ega lähe võrgu aukudest läbi. Kuna alumisel selisel on vastu põhja ainult raskused, siis korjab võrk ka vähem muda ega ei jää nii kergesti põhja kinni.

KRN-ga rakendatud kalavõrk sobib eriti hästi näiteks siiakala püügiks, kuna võrgulina on hästi vaba ja kala takerdub võrku kergemini. KRN-ga rakendatud võrk ei sobi eriti põhjakalade nagu lesta, kiisa ja väikese ahvena püügiks. Samuti ei ole suvisteks püügitingimusteks rakendatud võrku mõttekas hästi kergete kannete tõttu kasutada talvisel jääalusel püügil, kuna tundlik võrk võib jääda madalamas vees kergemini jäässe kinni.

Sellel hooajal on Saarevõrk OÜ alustanud KRN-ga võrkude tootmist spetsiaalselt siia-, lõheliste- ja koha püügiks. Loomulikult püüavad need võrgud hästi ka teisi kalu!

Saarevõrk OÜ kellel on nüüdseks 25-aastane kogemus kalanduses ning kalapüügivahendite tootmisel, uuendas koostöös IT-firmaga BlueGlass Interactive oma kodulehte, et olla olemasolevatele ning tulevastele klientidele kättesaadavam. Soov on pakkuda klientidele taskukohase hinnaga kvaliteetseid tooteid mis pakuvad huvi igale kalastushuvilisel või lihtsalt harrastajale.
Peatselt on valmimas ka mugav e-poe lahendus, läbi mille Saarevõrgu OÜ poolt toodetavaid tooteid lihtsalt endale soetada saab.
Kodulehel arvestati Saarevõrk OÜ brandbooki mis sisaldas vastavaid värve ning sobilikku kirjastiili. Eesmärk oli luua puhas ning selge koduleht kus vajalikud asjad kiiresti ülesse leiab ja samas toetada Eestis hääbuvat kalanduskultuuri.
Pildid kodulehele aitas teha Valmar Voolaid, kelle töödega saab tutvuda siit. 

Facebook:
Fotograaf Valmar Voolaid