Saarevõrk OÜ teabekampaania: plasti sisaldavad kalapüügivahendid vastutustundlikult ringlusse!

Saarevõrk OÜ valmistab kalapüügivahendeid, mis sisaldavad plastkomponente. Vastutustundliku tootjana võtame kõik meie poolt valmistatud ja turule lastud kasutatud kalapüügivahendid tagasi, et need jõuaksid keskkonnasäästlikku taaskasutusse.
Meie eesmärk on vähendada merre ja loodusesse sattuvat plastprügi ning toetada jätkusuutlikku kalandust. Allpool leiate kogu vajaliku teabe plasti sisaldavate kalapüügivahendite vastutustundlikuks kasutamiseks ja käitlemiseks.

1) Plastisisaldus ja sellega kaasnevad keskkonnaprobleemid

Plastist kalavõrgud on vastupidavad, kuid kui need satuvad loodusesse, lagunevad need aeglaselt pisikesteks mikroplastiosakesteks. Need:

• ohustavad kalu ja mereelustikku,
• reostavad merepõhja ja rannikuid,
• võivad sattuda toiduahelasse.

Saarevõrk OÜ toodetes sisalduv plast on valitud vastupidavuse ja ohutuse eesmärgil, kuid selle korrektne käitlemine on keskkonna kaitsmisel otsustava tähtsusega.

2) Korduskasutamise süsteemid

Saarevõrk OÜ võtab oma toodetud kasutatud orgaanilisi jäätmeid mittesisaldavad kalastustarbed tagasi tasuta.
Tagastatud tooted:

• parandame ja suuname korduskasutusse, kui see on võimalik (näiteks droonivõrkudeks);
• või suuname materjalid ringlusse.

Kasutatud vahendeid saab tuua meie tootmishoonesse Kuivastu mnt 15, Orissaare, Saaremaa või meie partnerettevõtetesse üle Eesti:

1. Saarevõrk OÜ
   Kuivastu mnt 15, Orissaare, Saaremaa
   +372 588 56 551
2. Artemis Trading OÜ
   Ringtee Ärikeskus, Kalevi 26, 93815 Kuressaare, Saaremaa
+372 507 3103
3. Tammed ja Rannad OÜ
   Spordi 9, 92101 Käina alevik, Hiiumaa
+372 518 9384
4. Devoran OÜ
   Laagri kauplus, Laagri Maksimarket, Pärnu mnt 558A, 76401 Tallinn
+372 555 33 993
   Mustamäe kauplus, Sõpruse pst 159/1, 13417 Tallinn
+372 555 33 996
5. Kalastuspood OÜ
   Hüüru esindus, Angerja tee 57, 76911 Hooru küla, Saue vald, Harjumaa
+372 530 60 330
6. Rakser Sport OÜ
   Karja tn 20, 90503 Haapsalu, Läänemaa
+372 506 3498
7. Oldi Pood OÜ
   Rohuaja 1, Loksa 74806, Harjumaa
+372 555 56 626
8. Jahikala Tartu OÜ
   Turu tn 4–1A, 50106 Tartu
+372 555 70 485
9. US Parts Balti OÜ
   Lao 12–6, 80010 Pärnu
+372 562 37 212
10. Anome OÜ
    Lai tn 31, 44308 Rakvere, Lääne-Virumaa
+372 506 7920

3) Keskkonnasõbralikumate valikute ja alternatiivide tutvustus

Soovitame valida lahendusi, mille eluiga on pikem ja ökoloogiline jalajälg väiksem.
Pakume klientidele:

• kvaliteetseid ja pika elueaga tooteid;

4) Jäätmete käitlemise võimalused

Kasutatud kalavõrke ei tohi visata tavajäätmetesse ega looduslikku keskkonda. Õiged käitlemisvõimalused:

• tagastamine Saarevõrk OÜ-le,
• tagastamine ülaltoodud nimekirjas olevate koostööpartnerite kätte,
• üleandmine on erijäätmete kogumispunkti, tasudes selle eest ise.

5) Parimad tavad keskkonnahoidlikuks jäätmekäitluseks

Lähtume Euroopa Liidu jäätmedirektiivi nõuetest ning soovitame kaluritele:

• pikendada võrkude eluiga korrektse hoolduse ja parandamisega,
• eraldada kõik kasutuskõlbulikud komponendid nii, et neid saaks taaskasutada,
• hoida võrke kuivas ja päikese eest kaitstult, et vähendada materjali enneaegset lagunemist.

6) Prügistamise mõju merekeskkonnale

Sobimatult kõrvaldatud kalavõrgud võivad tekitada:

• „kummituspüüki“ – kaotatud võrkude jätkuvat püügitegevust,
• mereloomade takerdumist,
• mikroplasti laialdast levikut.

Iga tagastatud võrk vähendab reostusohtu ja aitab hoida merd puhtana.

7) Sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonile

Plasti sisaldavat prügi ei tohi visata kanalisatsioonisüsteemidesse. Plastist jäänused võivad:

• ummistada torustikke,
• kahjustada pumplaseadmeid,
• tekitada reoveepuhastites lisakahjustusi.

Kampaania korraldamine

Kooskõlas seadusega jagab Saarevõrk OÜ seda teavet:

• koos kõigi oma müüdavate kaupadega,
• kalapüügiga seotud meediakanalites,
• kalapüügiga seotud avalikel üritustel (näitused, messid, hooajalaadad).

LEADER – projektitoetuse meetme raames on ellu viidud projekt „Ujuvnööri tootmisprotsessi digitaliseerimine Saarevõrk OÜ-s.“

Digitaliseerimise projekti lahendus võimaldab töötajat rakendada täielikult tootmises ja vähendada administratiivtöö mahtu, suurendades sealjuures tootmisvõimekust, efektiivsust ning vähendada tööseisakuid.

Tegu on ettevõttes uuendusliku lahendusega, mille käigus väheneb märkimisväärselt käsitöö maht andmete talletamisel ja registreerimisel. Mitmed protsessid alates tootmise käivitamisest kuni raamatupidamislike toiminguteni automatiseeritakse, mis võimaldab tõsta tootlikkust ning vähendada tööseisakuid.

Sellest omakorda on tulevikus võimalik välja töötada motivatsioonisüsteem, kus mõõdetakse automaatselt kellaaja vahemik, millal tööd tehti ning mitu ühikut toodet töötaja tööajal toodeti. Kui see kogus ületab piirmäära, saab töötaja boonust.

Projekti elluviimise tulemusena suureneb tootlikkus, kuid samal ajal ka töötaja palk läbi motivatsioonisüsteemi. Seega digitaliseerimisest ei võida ainult ettevõte, vaid ka töötajad.

Oleme tootnud Saaremaal, Orissaares kalavõrke alates aastast 1994. Algselt ostsime kõiki võrgu komponente – võrgulina, ujuki- ja raskusnööre teistelt tootjatelt. Aastal 1996 alustasime ise raskusnööride tootmisega, paar aastat hiljem ka ujukinööride ja muude vajalike nööride tootmist. Võrgulina ostsime ikkagi sisse, põhiliselt Tai tehasest Khon-Kaen, mille toode oli kvaliteetne ja tarnetingimused olid meile sobivad, kahjuks aga tellitavad miinimumkogused suurenesid iga aastaga ja sellega seoses ka tarneaeg. Sel ajal – 2000-ndate algul, oli veel üks võrgulina tootja ka Soomes, kellelt sai kiiresti ning ka väiksemaid koguseid.

Juba siis hakkas vaikselt arenema mõte…

Mõttelt konkreetse sammuni jõudmine võttis aega. Aga aastal 2019 alustasime siiski selle projektiga. Viisime ennast võrgulina tootmise teemaga rohkem kurssi, hindasime võimalusi ja olukorda ning otsustasime tegutseda – tuleb osta võrgulina kudumise masin. Valik langes loomulikult Jaapanis toodetavale AMITA`le, mis on valdkonna parim. Peale eelnevaid läbirääkimisi külastasime veebruaris 2020 tootjat ja vormistasime tellimuse.

Kuna kohe algas COVID ja kogu maailma toimimine oli häiritud, siis saime oma masina kätte alles 2021.a. novembris. Detsembris tegime proovikäivitamise. Sealt edasi oleme õppinud, katsetanud, leiutanud. See kõik on võtnud tohutult palju aega, aga praeguseks oleme jõudnud niikaugele, et suudame pakkuda laias valikus kvaliteetset võrgulina, mida kasutame oma võrgutootmises Kohewõrk (kohev võrk) nime all. Täidame ka klientide tellimusi võrgulinadele.

Hetkel toodame helehalli värvi võrgulina monofili diameetriga 0,14mm ja 0,17mm ning oranži multimonofili 4×0,11. Materjali (tamiili) tootja osas saime soovituse Amita tehaselt. Tegemist on väga kvaliteetse materjaliga.

Meil on võimalik toota lina silmasuurusega alates 10mm ja silmasuurust saab muuta praktiliselt millimeetri kaupa. Samaaegselt saab masinaga toota ühte silmasuurust, küll aga erineva sügavusega linu. Võime toota ka väga sügavaid linu, sõltuvalt silmasuurusest, maksimaalselt 500 silma. Lina pikkus on vastavalt kliendi soovile, endale me toodame 155m pikkust lina, millest tuleb üks valmisrakendatud võrk ülemise selise pikkusega 70m või 2 võrku ülemise selisega 35m. Võrgulina tootmisele kulunud aeg sõltub silma suurusest – masin teeb teatud arvu sõlmesid ajaühikus. Seega mida väiksem silm seda rohkem kulub aega. Võrgulina kootakse masinas pikisuunas. Peale vajaliku pikkuse (silmade sõlmede arvu) saavutamist võetakse linad masinalt maha ja venitakse sõlmed kinni ka sügavuse suunas. Seejärel tavaliselt järgneb aurutamine, mis „triigib“ lina siledaks. Meie oma võrgulina tootmisel loobusime aurutamisest kuna nn. külmalt venitades on sõlmed samuti korralikult kinni aga võrgulina jääb kohevam ning püüab paremini.

Paraku on võrgulina tootmisega ikkagi midagi veel vaja silmas pidada: nimelt võtab monofili vahetus päris palju aega. Vahetada tuleb kõik tamiilid, mida võib masinal olla kuni 1024. Kui minna ühelt diameetrilt üle teisele, siis toodame sama tamiiliga vajalikud linad kõik enne ära kui hakkame tegema järgmise tamiili diameetriga lina. See tähendab, et ruttu saab ainult selle monofiliga linu mis on hetkel masinal. Või kui me oleme seda tüüpi võrgulina juba varem oma laoseisu tootnud. Seega, kes soovib linu tellida peab sellega arvestama… või siis selle töö kinni maksma. Silmasuuruse ja sügavuse muutmine ei ole nii töömahukas. Silmasuuruse muutmine on iseenesest lihtne aga võrgulina sügavus on silmasuurus x silmade arv ja soovitud lina sügavuse saamiseks tuleb niite ringi tõsta. Linade tellimisel, mis parameetrite- silmasuurus, sügavus või pikkus poolest ei vasta meie poolt hetkel kasutatavatele, on tootmise minimaalne kogus sõltuv kõikidest nendest parameetritest. Ühte-kahte lina me valmistada ei saa.

Laos olevate kohevate linade valikuga saate tutvuda ja neid osta meie e-poes. Teistsuguste parameetritega linade tellimise soovist (soovidest) andke meile palun teada päringu või meili teel, siis saame need lisada oma tootmise plaani ja koostada teile ka eelnevalt hinna ja tarneajaga pakkumise.

Kohevate linadega valmisvõrke müüme Kohewõrk nime all.
Hinnakiri on allalaaditav ja olemas meie kodulehel TOOTED all.
Toodete valik täieneb jooksvalt. Kõik laos olevad Kohewõrgud on müügil e-poes.

Delfi stuudios käis külas ettevõtte Saarevõrk OÜ asutaja Kalvar Ige, kes teab võrguga kalapüügist rohkem kui nii mõnedki teised kokku. Vestlusest Kalvariga selgub, et võrguga kalastajaks võib hakata iga mees.

Loe ja kuula siit (https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120167154/kuula-vaheta-voi-ametit-igauks-voib-olla-vorguga-kalastaja)

Saarevõrk on aastaid kasutanud EPS ujukite tootmiseks vajaliku auru saamiseks diiselkütusega köetavat aurukatelt. Pea 40 aastane aurukatel polnud meie meelest enam keskonnasäästlik ja selle kõige suuremaks riskifaktoriks oli vana katla töökindlus. Aurukatelde remont on väga kulukas ja tehnojärelvalve toimub neile seadmetele iga-aastaselt. Meie katel poleks enam sel aastal tehnilist kontrolli positiivselt läbinud. Alternatiivi meie tootmises aurule ei ole. Soov arendada ja kaasajastada ettevõtet ning pakkuda jätkuvalt kvaliteetset eesti toodangut ning panustada meie oma eesti tööstusesse – selleks tuleb teha investeeringuid mis on väikeettevõtte jaoks alati väga kulukad. Õnneks on olemas võimalus läbi PRIA küsida sellistele investeeringutele rahastust. Meie tegime seda ja saime positiivse otsuse. 40% uue aurugeneraatori maksumusest sai rahastatud PRIA LEADER projektitoetuse abiga. Nüüd on meil Saaremaal, meie valdkonnas ainulaadne elektriga töötav aurugeneraator, mis on oma mõõtmetelt kordades väiksem kui tema eelkäija aga samas palju ökonoomsem. Loodame uue aurugeneraatori abil lisaks ujukite tegemisele varsti ka uusi kudumismasinalt tulevaid võrgulinasid järeltöötlema hakata.

Aitäh, Leader programm toetuse eest!